Aga mul on ausalt hea põhjendus: mul on olnud tohutult stressirohke nädal, ma olen niigi terve see aeg ohverdanud oma 6-tunnisest unest 1-2 tundi, et jõuaksin veel veidi stressata, et siis siiski kooliasjad tegemata jätta. Ma vist pole maininud, et ma ei maga hästi. Minu jaoks on tavaline, kui magan 4-6 h. Mu keha ütleb, et magaksin kauem, aga aju on nagu: nope, let's think about the shit that happened 4 years ago and think over the situation to make it 10x worse.. ma pole ilmselt ainuke, kellel seda juhtub, küll aga mõjutab see mu elu natukene liiga palju.. aga see selleks.
Ma tahan tegelikult kirjutada asjast, õigemini kellesti, kes mind selle jubeda nädala jooksul esimest korda Tõeliselt naerma pani. Ilmselt kõik eeldavad nüüd mingit noormeest, kuid see pole nii. Ta on kass. Täpsemalt minu õe kass. Long story short: pidin täna õe kahte last valvama, neil on ka üks kiisu, kellega meil tekkis kohe alguses deep connection. Erinevalt minu enda kahest kassist, sellele Kassile ma tõesti meeldin, ja see tunne on vastastikune. Mainin enne jätkamist kiiresti ära ka fakti, et jah, ma jumaldan kasse, kuid terve see postitus ei saa olema kassidest (kuigi nagu võiks ju?) Igatahes, ma tulin siia ja sellel totul oli mängutuju ja istusin siis diivani ette põrandale maha (mulle meeldib põrandal istuda/ magada, don't judge please) ja ta lähenes kuidagi minu tagant, diivani pealt ja hakkas reaalselt mu juukseid sööma, see pani mind naeratama, see oli armas omal imelikul moel. Hiljem otsustasin, et peaksin selle siia kirjutama ja oodates sajandeid, et nett ära ühendaks, tuli ta mulle järgi ja siis ma mängisin siin temaga veidi, Tal oli vaja mu kätt närida, seega ma õrritasin tema pea kohal käega, et ta hüppaks ja ma viimasel hetkel käe ära saaksin tõmmata- see plaan õnnestus, aga see kuidas ta alla tagasi kukkus oli naljakas. Ta on kass, tal peaks olema loomuses käppadele kukkuda, kuid tema vajus kuidagi küljele ja seljale ja mulle nagu tundus, et ta tegi seda meelega. Kui nüüd mõelda, siis on nii iga kord, kui ma siia tulen. Ta hakkab mängima, käitub totakalt ja armsalt ning iga kord paned ta mind sellega naerma. Tore, kui on keegi, kes saab sellega hakkama. Kõige rohkem paneb mind hämmastama see, kui lihtne asi võib mu tuju 10x paremaks muuta. Nii, jõudsimegi teema tuumani: lihtsad asjad muudavad meid õnnelikuks.
Läheneme sellele teaduslikult: oletame, et see väide on hüpotees ja nüüd peame selle kas siis kinnitama või ümber lükkama. Selleks tuleb koguda taustinformatsiooni ja teha katseid ja siis tuleb neid analüüsida. Ilmselt on paljud kuulnud sellisest challenge'st nagu "100 happy days". Lühidalt on selle eesmärk panna inimesi märkama neid väikseid asju, mis meid õnnelikuks teevad. Iga päev peavad nad tegema pildi millestki, mis neid rõõmsaks tegi too päev, ning selle sotsiaalmeediasse üles panema. See võiks olla katse, taustinfoks aga võiks olla inimeste, kes on selle läbi teinud, tagasiside. Või kui minna näiteks Tumblrisse, siis see on täis, postitusi, mis seda hüpoteesi kinnitavad. Hüpoteesi, mida on korduvalt kinnitatud, nimetatakse loodusseaduseks ning nende vastu ei saa. Seega kuhu ma tahan jõuda on see, et meie tujud on siiski mingilmääral meie endi teha. Muidugi, vaimsed haigused nagu depressioon, bipolaarsus, närvilisushäire jms on hoopis teine teema, nende puhul on tegemist eranditega (kuigi isegi depressiivne inimene võib oma haigust leevendada väikeste, toredate asjadega, I know that shit). Paljudel loodusseadustelgi on erandeid, näiteks on kindlaks tehtud, et vesi voolab allapoole, kuid on olemas jõgi, mis voolab ülespoole, siiani pole kindlaks tehtud, miks see nii siis on (vähemalt mina pole kuulnud, et sellele mingi seletus on leitud).
ASJAD MIS TEGID MUL TÄNA TUJU NATUKE PAREMAKS:
1) Kiisu
2) Hea ning vana muusika
3) Mõte sellest, et homme pole kooli ja ma saan magada natuke kauem kui tavaliselt
4) Cuba Libred, mis mu õde mulle soetas
5) Viinamarjad, mis samuti mu õde mulle ostis
6) See, et mu õelaps kuulutas mind "Maailma ilusaimaks tädiks"
7) Kõik kassid, keda ma täna olen näinud
8) Kõik koerad, keda ma täna nägin
9) See, et vene keele õpetaja mõistis, miks mul jutt kirjutamata oli, ning ei pannud mulle kahte
10) See, et ma ei hävitanud end täna väga
Ma loodan väga, et see viimane pilt teeb Teie päeva paremaks, sest vaadake kuidas need kiisupojad ja kutsu eiravad inimeste poolt seatud normi, et koerad ja kassid ei saa läbi ja sama võiksite Teie teha: eirata ühiskonna poolt seotud stereotüüpe because you are fucking amazing and unique and society is you so be a good person.
Tänaseks aitab, head ööd! :)
No comments:
Post a Comment